Kirik

Jumalateenistused toimuvad igal pühapäeval kell 11.00.

Kirik on avatud külastajatele suvekuudel (01.06.-31.08) T - P 10.00-17.00.

Juba varakeskajal oli Kihelkonna üks olulisemaid Saaremaa keskusi. Siin oli üks peamisi sadamaid ning samast möödus ka maismaatee, mis ühendas Saaremaa lääneosa Mandri-Eestiga. Mõistetavalt olid siin mängus mõlema Saaremaa maahaldaja - Saare-Lääne piiskopi ja Liivi ordu huvid, kes nähtavasti 13.sajandi keskpaiku on koos alustanud Kihelkonna kiriku rajamist. Kirik jätkab Saare-Läänes levima hakkavat traditsiooni: lihtsale kooriruumile liitub ühelööviline pikihoone. Samas on siin ka palju erandlikku. Pikihoone läänevõlvik on teistega võrreldes lühem ja massiivsemate seintega. Siit järeldub, et algselt kavandati siin Saaremaale erandlikuna torni, mis pikihoonega ühelaiusena osutab ühemõtteliselt idee päritolule – Vastfaalile. Võib oletada, et sealt pärineva traditsiooni kohaselt oli torniruum kavandatud ilmikule valitsejale – ordule. 1260 – 61 Saaremaal toimunud suur ülestõus seiskas ka Kihelkonna kiriku ehitamise.

Järgnevalt loovutas piiskop kiriku ehituse täielikult ordule, kuid nõudis nähtavasti tornist, kui potentsiaalsest kaitseehitisest loobumist. Nii kujundati ka läänevõlvik pikihoone osaks, ühendades selle suure kaarava kaudu teiste traveedega. Ilmselt valmis kirik 1260. aastail, kusjuures mitmed detailid annavad aluse oletuseks, et siin on töötanud sama Vestfaalist pärinev meisterkond, kes Valjala kirikuski. Arvatavasti lisati nüüd lõunaeeskoda, kuid käärkamber sellel kirikul puudus.

Kiriku eksterjöör on äärmiselt lihtne. Erandlik meie arhitektuuris on siinses kliimas sobimatu lai S-kujulise profiiliga soklisimss. Saaremaale traditsiooniliselt oli kirikul tervenisti kolm portaali. Nende seas on kolmikkaarne lõunaportaal unikaalne kogu Vana Liivimaal, selle eeskujud ulatuvad Kesk-Euroopa hilisromantikasse.

Kiriku ruumipildi määravad kontsentriliste ringidena laotud kuppeljad ristvõlvid. Võlviroiete eendtoed pikihoones osutavad samale vormimaailmale, mida näeme Valjala ja Kaarma kirikus. Seevastu koorivõlvil on erandlikult kuus roiet ja tugedeks tüvesevõrudega sambad. See motiiv on sissejuhatuseks Karja ja Pöide kirikute arhitektuurile. Oluliseks aktsendiks on päiskivid. Nende rippuv nelinurkne vorm, nii nagu Valjala kirikuski, osutab taas Vestfaali algupärandile. Samast pärineb ka meil ainukordne rippuva nuia-kujuline päiskivi kooriruumis.

14.sajandi teisel poolel on koori põhjaseina lisatud kaks hilisgootilikku sakramendinissi, mille vormid vahendas Kuressaares ja Valjalas töötanud meisterkond Kesk-Euroopast.

Kiriku välisilmet muutis oluliselt 1897 – 99 ehitatud kõrge läänetorn, mis oli ühtlasi tuletorniks. Omapäraselt järgivad nii torniportaal kui ka ümaraken keskaega ulatuvaid Saaremaa raidkivitraditsioone. Reljeef tornifassaadil kujutab kiriku kaitsepühakut, peaingel Miikaeli võitlemas saatanaga lohe kujul.

Kihelkonna kirikus on säilinud üks Eesti vanimaid reformatsioonijärgseid altariseinu, mis pärineb 1591. aastast. Selle renessansiajastu teose keskväljal on anonüümse autori poolt kujutatud Püha õhtusöömaaega, mis altari liturgilisele rollile osutades oli ainudomineeriv motiiv altarimaalidel ka kogu 17. sajandi vältel. Ajastule omased on armulaua seadmise sõnad ladina ja alamsaksa keeles altari tiibadel. Renessansiajastusse kuulub ka Saaremaa vanim, 1604. aastast pärinev kantsel, mille rinnatisel on donaatori Reinhold Anrepi ja tema kahe abikaasa, Gertrud Hastferi ja Tecla Beeri, vapid. Iseloomulik on kantslit kaunistav renessanslik pealis- ja rullisornament. 1769. aastal on kantslit rekonstrueeritud. Tollest ajast pärineb korpuse lehtrikujuline alaosa ning uus trepp.

Kirikus on säilinud mitmeid ajaloolisi pronkslühtreid ning epitaafe. Koori põhjaküljel on 19. sajandist ampiirvormides mälestusmärk pastor J.G.Kleiner’ile, kes suri 1786. aastal jumalateenistuse ajal.

Kihelkonna kirikus on D. Hoffmanni ja B. Morejevi 1980. aastail loodud vitraaže.

1638. aastal ehitati kiriku lähedale rannavallile kellatorn. Selliste eraldiseisvate ehitiste tava oli Eestis 17.- 18. sajandil väga levinud. Kellatorni on restaureeritud aastal 1968 ja hooldusremont on viidud läbi 2009. aastal, millal paigutati kellatorni ka uus tornikell. 2017. aastal paigutati kellatorni ka teine kell.